Ajastusahela peamine tähtsus on väntvõllilt saadava jõu edastamine auto mootori klapimehhanismi käitamiseks, tagamaks, et automootori silindri kolb suudab tavaliselt läbida neli sisselaske-, põlemis-, töö- ja väljalasketakti. et tagada auto mootori normaalne töö. Töö, kogu süsteem koosneb hammasratastest, kettidest ja pingutusseadmetest. Nende hulgas saab hüdrauliline pinguti pingutusjõudu automaatselt reguleerida, nii et keti pinge on ühtlane, mitte ainult ohutus ja töökindlus on teatud määral paranenud, vaid ka mootori kasutamine, hoolduskulud on vähenenud. partii, mida võib kirjeldada kui mitut kasu ühe hoobiga.

Millised on pikliku ajastusahela sümptomid?

Üldiselt võib öelda, et ajastuskett ei katke, vaid pikeneb. Kui kett on piklik, esineb kõrvalekaldeid, näiteks põleb veatuli, tühikäigul on ebatavaline müra ilmne ja kett jätab pärast pikenemist hambad vahele. Samuti kahjustab see mootorit klapi täitumisega. Pingutusmehhanismi tõttu pöörleb pinguti pärast keti venitamist väljapoole ja jätkab keti pingutamist. Kui pinguti on reguleeritud piirini, ei saa ketti enam reguleerida, kui see on venitatud ja see tuleb praegu välja vahetada.

Mitu kilomeetrit on kõige õigem vahetada?

Võib öelda, et ajastusahela kasutusiga on väga pikk. Osa autosid ei vaja väljavahetamist, kui need on lammutatud, ja osa autosid tuleb välja vahetada, kui need on alla 100 000 kilomeetri. Vastasel juhul ei saa autot normaalselt kasutada. Ajastusketi kasutusiga on üldjuhul umbes 150 000 kuni 200 000 kilomeetrit. Kui auto on suurel kiirusel pikemat aega ülekoormatud, tuleb teha 5 aasta ehk 75 000 kilomeetrit ülevaatus. Kui see on tugevalt kulunud või kahjustatud, tuleb see õigeaegselt välja vahetada. Kui sõita õrnemalt ja auto koormus on suhteliselt väike, pikeneb keti kasutusiga.

Üldiselt on ajastusahela töökindlus väga kõrge. See sõltub ikkagi sõidukeskkonnast ja muudest olulistest välisteguritest. Seda kontrollitakse õigeaegselt vastavalt kasutustingimustele ja keskkonnale ning vajadusel asendatakse.