Õlirõnga roll ja tüüp

2020-12-02

Õlirõnga ülesanne on jaotada ühtlaselt silindri seinale pritsiv määrdeõli, kui kolb liigub üles, mis on kasulik kolvi, kolvirõnga ja silindri seina määrimisel; kui kolb liigub alla, kraabib see silindri seinalt ära liigse määrdeõli, et vältida määrimist. Murra põlemiskambrisse, et põletada. Erineva struktuuri järgi jaguneb õlirõngas kahte tüüpi: tavaline õlirõngas ja kombineeritud õlirõngas.
Tavaline õlirõngas

Tavalise õlirõnga struktuur on tavaliselt valmistatud legeermalmist. Välimise ringikujulise pinna keskele lõigatakse soon ja soone põhja on töödeldud palju õli äravooluavasid või pilusid.

Kombineeritud õlirõngas

Kombineeritud õlirõngas koosneb ülemisest ja alumisest kaabitsast ning vahevoodri vedrust. Kaabitsad on valmistatud kroomitud terasest. Vabas olekus on voodrivedrule paigaldatud kaabitsa välisläbimõõt veidi suurem kui silindri läbimõõt. Terade vaheline kaugus on samuti veidi suurem kui rõngassoone laius. Kui kombineeritud õlirõngas ja kolb on silindrisse paigaldatud, surutakse vooderdise vedru kokku nii aksiaal- kui ka radiaalsuunas. Vooderdise vedru vedrujõu toimel saab klaasipuhastit pingutada. Vastu silindri seina surumine parandab õli kraapimise efekti. Samal ajal puutuvad kaks kaabitsat ka tihedalt rõngassoonele. Kombineeritud õlirõngal puudub lõtk, mis vähendab kolvirõnga õlipumpamise efekti. Sellisel õlirõngal on kõrge kontaktrõhk, hea kohanemisvõime silindri seinaga, suur õlitagastuskäik, väike kaal ja ilmne õli kraapimise efekt. Seetõttu kasutatakse kombineeritud õlirõngast laialdaselt suure kiirusega mootorites. Tavaliselt paigaldatakse kolvile üks kuni kaks õlirõngast. Kahe õlirõnga kasutamisel asetatakse alumine sageli kolvi äärise alumisse otsa.