Koonusrõnga tööpinnaks on väikese koonusega kitsenev pind (90-seeria diiselmootori koonusrõnga koonuse nurk on 2°), ristlõige on trapetsikujuline. Pärast silindri rõngasse paigaldamist on silindri seinaga kontaktis ainult rõnga välimine alumine serv, mis suurendab kontaktsurvet pinnale ning parandab sissesõitu ja tihendusvõimet. Samas on õlikraapimise jõudlus alla laskumisel hea ning kaldpinna "õlikiilu" efekti tõttu üles tõusmisel võib see õlikilel hõljuda ja mõjuda määrdeõli ühtlaselt jaotuvana. Seega, kuigi kontaktrõhk on kõrge, ei põhjusta see sulamise kulumist.

Koonusrõnga paigaldamisel on suunanõue ja seda ei tohi paigaldada tahapoole, muidu põhjustab see tõsist õlileket (pumbaõli), suurendab määrdeõli kulu ja süsiniku ladestumist mootorisse. Õige kokkupanek peaks olema järgmine: koonusrõnga väike ots on paigaldatud ülespoole (90-seeria diiselmootori koonusrõnga väikesele otsale on graveeritud sõna "上", kui vana koonusrõnga märk on ebaselge , peaks välimise ringi poleeritud ots olema allapoole). Koonusrõngas ei sobi esimeseks õhurõngaks, kuna esimene õhurõngas kannab suurt põlemisrõhku. Kui seda kasutatakse esimese õhurõngana, võib see silindri seinast eemale lükata ja kaotada tihendusefekti.

2 keerutatud rõngast

Keerdrõnga ristlõige on asümmeetriline ja rõnga sisemise ringi ülemine serv on soonega (nagu 4125A diiselmootori teine ​​ja kolmas õhkrõngas) või faasitud (näiteks kõik õhurõngad). diiselmootor 4115T); Samuti on rõnga välisrõnga alumisel serval sooned või faasid. Kuna rõnga osa on asümmeetriline ja elastsusjõud on tasakaalust väljas, väändub see pärast silindri paigaldamist iseenesest. Rõnga välispind on väikese ülaosa ja suure põhjaga kitsenev pind, mis on sirgjoonelises kontaktis silindri seinaga, aga ka sirgjooneliselt kontaktis rõngasoonega ning on tihedalt rõnga ülemise ja alumise otsapinna lähedal. rõnga soon. Sellel pole mitte ainult hea sisse- ja tihendusjõudlus, vaid see vähendab ka rõngassoone mõju ja kulumist, samuti on parem õli kraapimine ja õli jaotus. Keerdrõnga paigaldus on sama, mis koonusrõnga oma ja seal on ka suunanõue ning seda ei saa paigaldada tagurpidi, muidu jookseb õli üles. Väänderõnga sisemine soonega või faasitud külg tuleb paigaldada ülespoole; välimine soonega või faasitud külg tuleb paigaldada allapoole. Keerdrõngas ei sobi ka esimeseks õhurõngaks. Nagu koonusrõngas, võib ka esimese õhurõnga kasutamisel see silindri seinast eemale tõugata ja kaotada tihendusefekti.

3 tünni rõngast

Tünnikujulise rõnga välispind on pärast lihvimist ümmargune ja üksildane, mis võrdub ristkülikukujulise sektsiooni algseisundiga pärast sissesõitu. Pärast silindrisse paigaldamist on see silindri seinaga joonkontaktis ning üles-alla liikumisel tekib õlikile. Seda on tugevdatud suurel kiirusel ja suurel hobujõul. Mootoris laialdaselt kasutatav, esimese gaasirõngana. Levinud on ristkülikukujulised ristlõikega tünnirõngad, ühepoolsed trapetsikujulised tünnirõngad või kahepoolsed trapetsikujulised tünnirõngad. Paigaldamisel peaks märgiga külg olema suunatud kolvi ülaosa poole, vastasel juhul on lihtne põhjustada selliseid tõrkeid nagu halb tihendus, madalam silindri rõhk, suurenenud õlikulu ja käivitamisraskused.

5 ristkülikukujulist rõngast

Ristkülikukujulisi rõngaid nimetatakse ka lamedateks rõngasteks, mida on lihtne valmistada, millel on suur kontaktpind silindri seinaga ja millel on tugev soojuseraldusefekt. Need on praegu kõige laialdasemalt kasutatavad kolvirõngad. Seda on lihtne paigaldada, ilma igatahes saab seda kasutada esimese, teise ja kolmanda õhurõngana. Kuid kui kolb liigub edasi-tagasi, täidab see õli pumpamise funktsiooni, st kui kolb edasi-tagasi liigub, surub kolvirõngas rõnga soones oleva õli ühe korra põlemiskambrisse ja õli pumbatakse kergesti põlemiskambrisse. Kui ristkülikukujuline rõngas on segatud kitseneva või keerutatud rõngaga, kasutatakse ristkülikukujulist rõngast esimese gaasirõngana.

a

6 trapetsikujulist rõngast

Trapetsikujulist rõngast kasutatakse sageli suure koormusega diiselmootori esimese õhurõngana. See võib muuta rõnga ja rõnga soone vahelist pilu, kui kolb liigub vasakule ja paremale või rõngaste avade vahe muutub, pigistades seeläbi välja selles sisalduva koksiõli, mis võib takistada kolvirõnga kinnijäämist kummide tõttu. .