Ühendusvarda koost koosneb ühendusvarda korpusest, ühendusvarda kaanest, ühendusvarda poldist ja ühendusvarda laagrist.

Ühendusvarda kahte otsa, ühes otsas olevat väikest otsa kasutatakse kolvi tihvti paigaldamiseks kolvi ühendamiseks; üks ots on ühendatud suure otsaga väntvõlli ühendusvarda tihvti külge. Ühendusvarda väikesesse otsa on pressitud pronkspuks, mis on varrukas kolvitihvti küljes. Väikese pea küljel on teatud vahe, et see töö ajal tihvtiaugu istmesse kinni ei jääks. Ühendusvarda väikese otsa ja puksi kohale on liimitud õlikogumisava, mis on ühenduses puksi sisepinnal oleva õlisoonega. Kui diiselmootor töötab, langeb pritsinud õli auku, et määrida kolvitihvt ja puks. Ühendusvarda polt on spetsiaalne polt, mida kasutatakse ühendusvarda katte ja ühendusvarda ühendamiseks. Ühendusvarda laager paigaldatakse ühendusvarda suure otsa avasse ja see paigaldatakse koos väntvõlli ühendusvarda tihvtiga. See on mootoris üks olulisemaid sobituspaare.

Ühendusvarda laager paigaldatakse ühendusvarda suurde otsaavasse. See on liuglaager (ainult väga väike arv veerelaagreid väikeste mootorite jaoks), mis koosneb kahest poolringikujulisest plaadist, mida tavaliselt nimetatakse laagriks. Enamik kaasaegseid mootoreid kasutavad õhukese seinaga laagreid. Õhukeseseinaline laagripuks on hõõrdumist vähendava sulami kiht (0,3 ~ 0,8 mm), mis on valatud teraspuksi tagaküljele. Ühendusvarda laager võib kaitsta ühendusvarda suurt otsaava ja väntvõlli ühendusvarda tihvti, nii et ühendusvarda ja väntvõlli saab kasutada pikema aja jooksul.

Ühendusvarda laager tuleks asendada täiskomplektis ja suurus peab vastama ühendusvarda tihvti suurusele. Ühendusvarda laagripuksi saab vahetada. Ühendusvarda ja ühendusvarda katet töödeldakse paarikaupa ning asendamine ei ole lubatud. Laagripuksi valimisel kontrolli esmalt plaadi elastsust. Kui plaat on pressitud plaadikatte sisse, peab plaat ja plaadikate olema teatud tihedusega. Kui plaat võib plaadikattelt vabalt alla kukkuda, ei saa plaat kasutamist jätkata; pärast plaadi pressimist plaadikatte sisse peaks see olema veidi kõrgem kui plaadikatte tasapind, üldiselt 0,05 ~ 0,10 mm.

Ühendusvarda laager on haavatav osa ja selle kulumiskiirust mõjutavad peamiselt määrdeõli kvaliteet, sobivuse kliirens ja plaadi pinna karedus. Õlikvaliteet on halb, ebapuhtust on palju ja laagrivahe on liiga väike, mistõttu võib laagripuks kergesti kriimustada või põleda. Kui vahe on liiga suur, ei ole õlikilet lihtne moodustada ning laagrisulami kiht võib tekkida väsimuspragude või isegi helbete tekkeks. Enne ühendusvarda laagri valimist tuleks kontrollida ühendusvarda suure otsa otsavahet. Ühendusvarda suure otsa külje ja väntvõlli vända vahel on teatud vahe. Üldmootor on 0,17–0,35 mm, diiselmootoril 0,20–0,50 mm, kui see ületab etteantud väärtuse, saab ühendusvarda suurema otsa külje parandada.

Ühendusvarda laagri paigaldamisel tuleb jälgida, et see asendataks vastavalt algsele paigaldusasendile ja seda ei tohi kogemata paigaldada. Plaadid ja plaatide istmed peavad olema puhtad ja tihedalt kinnitatud ning laagripadja ja plaadi vahel peab olema tagatud sobiv vahe. Laagripuksi kokkupanemisel tuleb tähelepanu pöörata laagripuksi kõrgusele. Kui kõrgus on liiga suur, võib selle viilida või poleerida liivapaberiga; kui kõrgus on liiga väike, tuleks plaat ümber paigutada või istme auk parandada. Pange tähele, et plaadi tagaküljele on rangelt keelatud lisada padjandeid laagripuksi suurendamiseks, et mitte mõjutada soojuse hajumist ega põhjustada laagripuksi lõtvumist ja kahjustamist. Ühendusvarda laager tuleb kokku panna vastavalt vastavale numbrile ja järjekorranumbrile ning mutrid ja poldid tuleb ühtlaselt pingutada vastavalt määratud pöördemomendile. Ühendusvarda laagripuksile tehakse positsioneerimishuul. Paigaldamise ajal sisestatakse kaks positsioneerimishuult vastavalt ühendusvarda suure otsa ja ühendusvarda kaane vastavatesse soontesse, et vältida laagripuksi pöörlemist ja aksiaalset liikumist.